TEISES KLASSIS ON TEISITI

Täna oli eesti keeles tunnis ülesandeks mõelda, mis on 2.klassis teisiti kui esimeses. Nii päevade, õpetajate, iseenda kui muu sellise osas. Väga palju asjalikke mõtteid tuli :)

Teeme tundides raskemaid asju.

Natukene oleme targemaks saanud.

Õpikud ja muud töövahendid on teistsugused.

Pole enam kirjavihikud.

Me ei istu kogunemisel esimeses reas. Meie ees on 1.klassid.

Klass on teissugune: klaverit pole ja kraanikaussi.

Suuremad aitasid meid, nüüd meie peaks aitama 1.klassi lapsi.

Tunneme üksteist rohkem.

Tunnis oleme vaiksemad ja tasemad.

Seinal on uus kalender.

Olen targem kui 1.klassis, teadmisi ja oskuseid on rohkem.

Sööma läksime varem, nüüd läheme hiljem.

Nüüd ei viska enam nii palju toitu ära – oskan arvestada, mida suudan ära süüa.

Spordis on paremad tulemused.

Siis ei mänginud minuga keegi, nüüd mängitakse rohkem.

Jooksen kiiremini.

Oleme kasvanud suuremaks.

Õpetajad on tuttavamad, me ei häbene neid.

Õpetajad on veidi rangemad ja samas sõbralikumad.

Koduseid töid on rohkem, eriti inglise keeles.

Õpetaja Hanna kiidab rohkem.

Ma oskan paremini ujuda, õpetaja on selle üle rõõmus.

1.septebril oli kõik juba tuttav. Õpetajad tervitasid ukse peal.

1.septembril oli see aasta rohkem see tunne, et nüüd algab kool.

Elevus ei olnud enam nii suur.

1.september  ei olnud nii pidulik.

Vanemad ei olnud enam aktusel.

1.kassis oli hirm, et keegi ei taha sõbraks saada, nüüd enam ei olnud.

Vot siis :)