OI, JUBEDUSED!

Lelulugu 3
Emilie
Elas kord poiss, kelle nimi oli Erik.

Erik läks magama. Igal öösel ärkasid Eriku lelud üles. Ühel õhtul sai Erik sellest aru. Järgmisel õhtul ei läinud ta magama, vaid puges peitu. Lelud ei ärganudki ellu.
Kui Erik lõpuks magama jäi ja saabus südaöö, ärkasid mänguasjad ellu. Just sellel ööl hakkasid juhtuma jubedad asjad. Kui Erik lõpuks üles ärkas, nägi ta, et magamistoa uks on lahti ja selle peale läks ta kohe vaatama. Peegel liikus ja Erik kahtlustas, et ema oli peegli sees. Nii see oligi. Isa jalad paistsid voodi alt välja.
Eriku selja tagant ilmusid lelud. Poiss jooksis enda tuppa voodi peale. Lelud tulid lähemale. Järsku käis amps ja nende pead olid voodi poolt ära söödud.
Siis tuli ema sisse ja ütles, et see kõik oli uni.

Öine nutt
Margaret
Elas kord üks tüdruk oma emaga. Nad kolisid ühte vanasse majakesse elama. Naabrid rääkisid neile, et selles majas elasid enne üks vana mees ja tema koer. Vana mees armastas oma koera väga. Kui koer ühel päeval suri, muutus mees nii kurvaks, et lõpuks suri ka ise. Maja jäi siis päris tühjaks.
Kuuldud jutt ajas tüdrukule pisut hirmu peale ja magama minnes tuli see lugu talle jälle meelde. Ta oli oma silmad just kinni pannud, kui kuulis nutu hääli. Tüdruk ehmatas end üles. Ta vaatas aknast välja ja nägi, et õues pingil istus üks vana mees ja nuttis. Tüdruk hakkas kiljuma.
Ema jooksis tüdruku tuppa ja küsis, et mis juhtus. Tüdruk rääkis oma loo. Ema vaatas ka aknast välja, kuid ei näinud kedagi. "Mine magama," ütles ema.
Tüdruk läks voodisse ja pani pea teki alla. Ta oli endas kindel, et see oligi see sama vana mees, kes nuttis oma surnud koera taga.



Õudne kodutee
Richard
Ühel päeval hakkas Robert koolist koju tulema. Poolel teel hakkasid kollid teda jälitama. Õnneks oli Robertil koolikotis püss nimega Pithon. Kuna need kollid olid pahad, võttis Robert püssi ja lasi paar lasku kollide suunas. Kollid jooksid metsa tagasi, jättes maha verise raja - Robert sai kollidele pihta. Kollid tahtsid Robertile kätte maksta. Nad panid metsa põlema, et Robert koju ei saaks minna. Aga siis oli Robertil üks nupp ja sealt tulid välja tiivad ja Robert lendas üle tule ning pääses õnnelikult.


Nutikas poiss ja kuri võlur
Mart
Üks poiss ostis endale maja. Selle läheduses oli eriline maja, kus elas üks veider vanamees. Ta võttis kõikidelt asjad ära, kes tema murule astusid ja nad ise muutusid vihmaussideks. Poiss otsustas vanamehe laserkiirega muumiaks muuta. Kuid välja kukkus hoopis inimnahkhiir. Kuuldes narrivaid ja karjuvaid lapsi, kargast ta neile oma mürgihammastega kõrri. Laste kõrid kuivasid kokku. Poiss otsustas teda lähemalt laseriga lasta. Nüüd muutuski inimnahkhiir muumiaks.


Ufod tulevad maale
Lennart
Ühel ööl ei saanud inimesed magama jääda, sest keegi kolistas õuel. Inimesed kartsid. Üks inimene vaatas aknast välja ja mida ta nägi ... Seal oli üks roheline imelik kõhn olevus - suurte siniste silmadega ufo. See inimene hakkas karjuma: "Appi! Appi!"  ja põgenes ära. Teised inimesed kuulsid ka, et ta karjus: "Appi! Appi!" ja kõik inimesed vaatasid samuti õue ja nägd ka ufot ning põgenesid.
Seal oli alguses ainult üks ufo, aga järsku hakkas sinna õuele ilmuma mitu ufot ja seejärel tuli välja ufode kuningas. Ta tegi suu lahti ja imes kõik inimesed omale suhu.
Ja inimesed said surma.


Lennuõnnetus Londonis
Lukas
Oli üks tormine päev Londonis. Lennujaam oli täis saginat. Turvakontrollis olid kolm meest. Ühe nimi oli Bob, teise John ja kolmanda Carl. Carl vaatas üle üht kohvrit, mille sees olid pudelid. Carl laseb need läbi. Siis tuli üks mees, kelle nimi oli Patrick, haaras sama pudelitega kohvri ja läks lennukisse Boeing 747.
Lennuki kokpitist kostis raadiohääl: "Boeing 747 valmis õhkutõusuks." Patrick istus oma kohale.
10 minutit peale õhkutõusu läks Patrick kokpiti, lasi piloodid maha ja lendas ise. Pool tundi hiljem lendas mootorisse kummitus, mis tekitas verd. Veri lendas klaasi ja otse inimeste peale. Nende pead murdusid. Kohver koos pudelitega kukkus alla inimeste peale ja inimesed maal plahvatasid koos lennukiga.

Kassvampiir
Henri
Elas kord üks poiss. Poisi nimi oli Jaan. Tal oli sünnipäev. Ta tahtis endale üle kõige taime. Selle ta ka sai. Kuid taim nägi imelik välja. Poiss ei pannud seda tähele. Ta pani taime oma tuppa.
Paari nädala pärast, kui ta magas, tundis poiss õlas torget. Ta üritas näha, mis seda tegi. Kuid poiss ei näinud väga hästi, ta nimelt nägi uduselt. Ta nägi ainult suurt varju ning kõrvu. Poiss hakkas aeglaselt surema. Ema taimest oli sündinud kassvampiir!
Siis tulid vanemad, et näha, mis toimub .... Ise võid arvata, mis edasi juhtus.

Tüdruk ja puud
Saskia
Ükskord ammu aega tagasi elas üks tüdruk. Ta ronis iga päev mööda puid.
Ühel õhtul oli täiskuu. Hommikul olid puud pahad ja rääkisid, et täna nad tapavad selle tüdruku. Tund aega hiljem tuligi tüdruk, et puude okstel ronida. Ta roniski ja järsku puu lausus: "Tere!" Tüdruk ehmatas ja kukkus alla. Ta oli surnud. Puud naersid.
Tüdruk aga hakkas igal õhtul enda varjuga kummitama. Sellest ajast ei käinud inimesed enam metsas.

Öösel

Andre

Vanaema ostis omale uue maja. Ta veel ei teadnud, et kell 24.00 tulevad kaks koletist parketi alt välja. Igal öösel, kui ta magas, siis ilmusid inimsööja ja vampiir välja.

Inimsööja ütles: "Sööme ta ära." "Ei," vastas vampiir.  

"Aga mida me siis teeme?" "Tapame püssiga ära ja siis viime ta surnuaeda ja matame maha." 

Nii nad tegid.

Kui hommik jõudis kätte, kadusid  inimsööja ja vampiir maa alla.

 14-aastane poiss

Mark

14-aastane poiss läks kooli. Kuri õpetaja jättis poisi ukse taha.  Poiss läks WC-sse. Ta pani ukse lukku. 

Järsku keegi koputas ja poiss tegi ukse lahti. Sealt hüppasid sisse elus nätsud. Elus nätsud võtsid poisi kinni. Poiss rabeles kõvasti. Natukese aja pärast sai ta lahti. Ta jooksis nii kiiresti kui sai otse koju. 

Kui aga poiss koju jõudis, oli ema surnud. Surnud jahimees oli tapnud ema. Kui poiss seda nägi, jooksis ta kohe keldri WC-sse ja pani ukse lukku ning võttis WC laterna. Samal ajal lasi jahimees püssiga ust. Poiss tegi ukse lahti, võttis tulekustuti ja ütles: "Nüüd lähed sinna, kust tulid" ja lasi jahimehe vahuga täis. Poiss võttis metallosa ja lõi jahimehel pea otsast.
Sellest ajast elab poiss üksi.

Pahad pakendid

Liina

Mäletate, kui ma rääkisin teile, kuidas nätsud ründasid? 

Aga nüüd on vihased hoopis prügikastid. Nad ütlesid: "Minge rünnake inimesi!" Pakendid vastasid: "Jah, boss!"

Pakendid läksidki inimesi otsima. Üks suur poiss Jaan leidis esimese pakendi. Jaan ol tubli poiss, ta viskas selle prügikasti. Pakend tuli uuesti välja ja läks ümber Jaani kaela. "Ai!" hüüdis Jaan. Üks inimene tuli vaatama, mis toimub. Ta nägi, kuidas pakend oli ümber Jaani kaela ja ta üritas seda ära võtta. Aga pakend oli kõvasti Jaani kaela küljes kinni. Järsku oli hästi palju pakendeid maas.

Ühel ilusal ja koledal päeval tuli oma metsast välja suur põder. Ta nägi, mis oli juhtunud. Põder mõtles, et peaks inimesed ära päästma, muidu ei ole kedagi, kes teda talviti söödab ja siis ta võib ära surra. Põder läks inimesi päästma. Esimesena päästis põder Jaani ära. Ta oli nii tugev, et suutis pakendi hammastega ära tõmmata. Siis astus põder pakendile peale ja pakend suri. Ja nii päästis põder kõik inimesed d ära. Põtra autasustati ja kõik austasid teda. Iga kord, kui põder mööda kõndis, siis kõik inimesed kummardasid.

Aga mis siis saab, kui kõik põõsad ellu ärkavad?

Vanamees ja taksojuht

Diana

Ühel ilusal päeval tuli vanamees oma kodumaale tagasi. Tal oli ilus koduke. Ühel ööl sahmis keegi tema kapis. Ta läks vaatas, aga kedagi ei olnud. Järgnevatel öödel oli sama sahmimine.

Siis vanamees otsustas välismaale tagasi minna ja nii ta tegigi. Järgmisel hommikul kutsus ta takso. Takso tuligi ning vanamees läks taksosse.  

Auto hakkas sõitma. Tee peal oli valgusfoor ja takso peatus. Juht võttis noa välja. Ta lõi vanamehele kõhtu, südamesse, kätte, nii et ta kukkus maha. Taksojuht viis vanamehe maale tagasi.

Samal ajal vanamehe lapselaps helistas talle, aga ta ei võtnud vastu. Lapselaps tuli ema ja isaga maale vanameest vaatama. Mida nad nägid? Ta oli pikali maas ja surnud. Nad nutsid ja nutsid ja lõpuks tehti nendega sama asi.

Sõbralik luukere

Emma

Elas kord luukere, kes tahtis olla sõbralik, aga kõik kartsid teda. Tal oli alati verine nuga käes.

Ükspäev keksis ta tapamaja poole. Seal oli palju verd laiali. Luukere mõtles, et seal oli mõrvar käinud. Tapamajas olid hoopis lihavargad, kes panid maja põlema. Tekkis suur tulekahju ja vargad tegid enesetapu. 

Luukere proovis põgeneda. Ta proovis joosta uksest välja, aga tema nuga kukkus talle kõhtu. Verine nuga tuli teiselt poolt läbi ja luukere põles koos majaga maha. 

Siis jõudis maailma lõpp kätte. 

Lilla labajalg

Martina

Kõik sai alguse Hispaania linnas Marbellas ühes pargis. 

Igal ööl, kui keegi parki läks, leidis ta oma otsa. See juhtus nii, et lilla labajalg lämmatas ta oma haisuga. 

Ühel ööl läks üks mees, kes ei uskunud, et lilla labajalg olemas on, parki. Lilla labajalg juba ootas teda ja peitis end põõsastes. Mees istus pingile, mille seljatoe taga olid põõsad. Lilla labajalg oli seda oodanud. 1-2-3 ja lilla labajalg hüppas talle kaenlasse ja lämmatas mehe surnuks. Siis sõi ta mehe laiba ära ja sellest ajast peale on parki minemine keelatud.

Lõputa lugu

Ruben

Ühes hirmsas majas elas koletis. Ja kõik, kes sinna majja läksid, said surma. Ükskord läks sinna üks julge poiss ja ta sai koletise kinni ja pani ta puuri. Viie minuti pärast oli koletis ära läinud ja koletis sõi poisi ära. Poiss pani talle kõhus noa sisse ja kui kõik inimesed välja said, oli koletis ikka elus...

Mis nüüd maailmas toimub?

Tondipuu

Karina

Olin üksi kodus. Nägin aknast, et puu otsas tulukesed vilkusid. Arvasin, et need on puu silmad ja see on hirmus tondipuu. Läksin teki alla, sest hakkasin kartma. Mul oli nii suur hirm, et tahtsin emmele helistada, aga ei julgenud, sest telefon oli liiga kaugel.

Kui mul hirm üle läks, siis ma vaatasin telekat. Ma nägin jälle, et puu otsas tuled vilkusid. Lõpuks ma kuulsin poiste hääli. Siis ma sain aru, et need olid Taavi ja Ruufus, kes ronisid puu otsas. Nende jopede helkurid vilkusid. Ja ma ei kartnudki enam.

Kuri nõid

Hugo

Ühes paksus tumedas metsas elas kuri nõid, kes tahtis endale orja saada. Ta läks linna ja röövis ühest majast laste isa. Vaene mees töötas päevad läbi. Nõid ei andnud talle üldse süüa. Ta oli väga väsinud ja ei jaksanud midag teha. 

Ühel päeval tuli nõia majja mehe naine ja tahtis teda päästa. Nõid aga nägi seda ja keetis naisest maitsva silmamunasupi.

Öösel pääses põgenema. Ta oli veidi aega õnnelik. Varsti tuli talle vastu paha võlur ja muutis mehe vampiiriks. Nüüd käis mees igal pool teisi inimesi hammustamas ja vampiiriks muutmas. Õhtuti läks ta surnuaeda ja vajus maa alla surnute kirstu magama. 

Hommikul vara läks ta ühte lossi, millel olid kuldsed väravad ees. Väravat valvasid kaks head hiiglast. Hiiglased kallasid vampiirile võlujooki pähe, mis muutis ta jälle inimeseks. 

Kahjuks ei kestnud tema õnn kaua, sest samal öösel, kui ta oma laste juurde tagasi jõudis, tuli tema juurde kuulus zombi ja hammustas mehel soolikad ja aju välja.

Kurvad lapsed viidi lastekodusse.

Kaur ja vampiir
Kaspar
Ühes koolis oli üks poiss, kelle nimi oli Kaur. Ta kiusas koolis teisi lapsi. 
Ühel päeval kolis Kauri pere metsa elama. Kui Kaur ükspäev läbi metsa üksi koolist koju tuli, nägi ta vampiiri. Kaur jooksis nii kiiresti koju kui jaksas. 
Kui Kaur kodus magama läks, nägi ta unenäos sama vampiiri. Vampiir ütles unenäos Kaurile, et ole viisakas. Kui Kaur läks järgmisel hommikul kooli, siis ta ei olnud viisakas, vaid kiusas teisi lapsi. Kui nüüd Kaur läbi metsa taas üksi koju läks, kohtas ta seda sama vampiiri. See vampiir jõi Kauri verest tühjaks ja pärast seda ei julgenud enam keegi koolis teisi lapsi kiusata.

Luukere ja tema jubedad sõbrad
Mari
Vanaisa jutustas Liisule õudusjutte vanast ajast. Üks jutt oli selline.
Elas kord luukere, kes tahtis muuseumist põgeneda. Ühel ööl ta põgeneski surnuaeda teiste koletiste juurde. Seal nad kollitasid teisi inimesi ja äratasid surnuid üles. 
Samal ajal märkasid inimesed, et luukeret enam muuseumis pole. Inimesed otsustasid politseisse helistada. Politsei tuli nii kiiresti kui sai. Nad otsisid kõik kohad läbi, ainult surnuaed oli veel otsimata. Nad läksid surnuaeda. Seal kuulsid nad mingeid möirgeid. Politseinikud tardusid hirmust ning jooksid ära. Nüüd ei soovita nad mitte kellelgi sinna minna. Ja  nüüd saab luukere oma sõpradega hullata.

Poiss laeval
Anna
Elas kord mees, kes kolis laevale. Seal aga oli luukere, kes lamas ega liigutanud end. Poiss ehmatas ja helistas kohe politseisse, aga keegi ei vastanud. Siis kuulis poiss enda taga urisemist. See oli kannibal. Poiss hakkas suurest hirmust kiljuma. Ta hakkas jooksma. Kannibal jooksis aga kiiremini. Nad jooksid linna. Seal kohtusid nad veel zombiga. Poiss kiljus õudusest, ta ei jaksanud enam joosta. Zombi hakkas teda peaaegu hammustama. Poiss peitis end prügikasti. Kannibal ja zombi ei leidnud teda. Siis hakkasid nad hoopis omavahel kaklema. Zombi võttis kannibalilt naha maha, nii et kannibal muutus luukereks. Siis tuli koer, kes tundis kondi lõhna. Enne, kui koer päris lähedale jõudis, võttis luukere zombilt ka naha maha. Siis hakkas koer neid taga ajama. Kui nad surnud pole, siis nad jooksevad veel praegugi.   

 Inimkoletis ja vanaema
Carl Christian
Elas kord üks vanaema, kes elas maal. 
Ühel õhtul kuulis vanamemm akna tagant hääli. Ta hakkas kartma, ta värises ning ta süda hakkas kiiremini pekslema. Ka uks hakkas krigisema järsult. Vanamemm kartis, kuid teda huvitas ikka see hääl. Ta võttis oma taskulambi ja astus välja. Kui ta pani lambi põlema, nägi ta suurt tumedat varju maja seinal. Ta keeras ringi ning nägi suurt kohutavat inimkoletist, kellel oli üks silm, neli kätt ja palju veriseid haavu. 
Koletis lähenes vanamemmele, võttis ta kinn, sakutas juustest, murdis kõik luud ja sõi ta elusalt ära.
Sellest ajast saadik ei ole enam keegi näinud seda koletist. Teda kardetakse nii väga, et ükski inimene ei julge pimedas õue minna.