Juba päev algas meil omamoodi. Buss viis
meid ilusti ühte parklasse, kust minu mäletamist mööda, pidi veel kuhugi edasi
liikuma. Ja nii me liikusimegi Tähetoni hotelli juurde. Lõpuks selgus, et giidid
ootavad meid tegelikult sealsamas parklas, kuhu alguses potsatasime. Võtsime
jalad kõhu alt jälle välja ja kõndisime tagasi. Tundus, et oleme juba pika maa
läbinud ja jaks on otsas. Kuid õnneks on tegemist ikkagi ülitubli 3c klassiga,
kus jõudu ja jaksu on palju. Meid leidnud giidid
olid õnnelikud, et jõudsime õnnelikult alguspunkti tagasi.
Ja nii meie matk algaski- kaks ja pool
tundi seiklemist metsas. See vaatepilt ja kogemus oli uskumatu. Mets oli
värskendav ja Chrisi sõnade järgi täis energiat. Lapsed olid nii õnnelikud ja
täis elurõõmu, et kahju oli neid sealt bussi ajada. Vahva oli see, et lõpus muutus Maa külgetõmbejõud nii tugevaks, et
suurem osa ajast oldi pikali. Giidid rääkisid huvitavaid lugusid ja palju
põnevaid fakte. Usun, et sealt sai igaüks midagi enda jaoks.
Homme kindlasti tänan ka oma armast klassi
selle mõnusa päeva eest. Kuid tahtsin ka kiita neid siin- on ühed vahvad ja
enneolematult meeldivad tegelased!
Kindlasti tahaks veel eraldi tänada Liina
isa, Markot, kes aitas meid hädast välja ja juhtis meid tagasi õigesse
alguspunkti. Suured suured tänud!!
Ühte kasvamine käib ikka läbi naljakate ja
ootamatute seikluste. See kogemus andis meie klassile kindlasti palju
juurde.
MÕNED PILDID VAPRATEST JA ILUSATEST!
.jpg)




Puudu veel grupipilt :)
VastaKustutaKahjuks andis mu kaamera enne lõppu otsad. Järgmine kord kontrollin aku üle, et saada kõik armsad pildile.
KustutaAutor on selle kommentaari eemaldanud.
Kustuta